13. nädal Refreshable Braille display

 

Alustuseks veidi ajaloost. Esimene Braille ekraan nimega Braillex töötati välja 1975 aastal Saksamaal firma Papenmeier Reha poolt. USA’s toodi esimene Braille ekraan, The VersaBraille, firmalt Telesensory, turule 1982 aastal. Telesensory firma tootis ja arendas pimedatele ja nägemispuudega inimestele tehnoloogilisi abisid. Sealt edasi on erinevad tootjad teinud ja arendanud erinevaid pimedatele arvutikasutajatele mõeldud abivahendeid. Näiteks võib tuua veel 2006 väljastatud Braille Sense elektrooniline märkmik.

Värskendatav Braille ekraan (Refreshable Braille display) lubab pimedal arvutikasutajal arvutiga suhelda pimedate kirja ehk Braille kaudu. Värskendatav on ta seetõttu, kuna seade sisaldab liikuvaid pulkasid, mis üles-alla liikudes tekitavad Braille punkte. Ekraan suudab kuvada kuni 80 sümbolit ekraanilt ja neid tekitatakse vastavalt sellele, mis infot arvuti ekraanilugeja tarkvara välja loeb või mida klaviatuuril trükitakse. Enamiku tegevuste/tööde juures piisab 40st sümbolist. Aga näiteks programmeerimise jaoks sobib 80 sümboline ekraan.

Seda ekraani saab veel ühendada Perkins Brailler tüüpi pimedate klaviatuuriga. See klaviatuur sai alguse 1951 pimedatele mõeldud pimekirja trükimasinaga. Tema tegi eriliseks see, et tal olid nii klahvid kui ka väljatrükitav tekst pimedate kirjas. Ajaga on seda palju edasi arendatud,  ning tehtud ühilduvaks erinevate arvutitega.

Miks on sellist kallist seadet (tüüpiliselt hind algab 3000 dollarist) üldse vaja, kui on olemas Text-To-Speech süsteemid näiteks? Sel teemal on tehtud uuringuid, mis toovad esile, et pimedatele inimestele on kõne kaudu teksti kuulamine kardinaalselt erinev kui nägijale lugemine. Nagu silmadega lugemine, nii ka sõrmedega pimedate kirjas lugemine aitab paremini keskenduda ja infot omandada. Samuti on teaduslikke ja matemaatilisi tekste ja teadmisi kõnes raskem kinnistada kui lugedes.