Posts

Gitlabi eetikakoodeks

  Selles blogipostituses analüüsin ma GitLabi IT eetikakoodeksit, mis on leitav lingilt  https://about.gitlab.com/handbook/legal/gitlab-code-of-business-conduct-and-ethics/ Nende koodeks algab koostöö ja läbipaistvusega nagu eeldakski selliselt koostööle orienteeritud korporatsioonilt. Selles punktis rõhutatakse lahkust, austust ja toetavat keskkonda. Kõiki tuleb kohelda võrdselt, olenemata nenda taustast, rassist, vanusest jne. Ma arvan et selline punkt peaks olema igas eetikakoodeksis sest tähtis on inimese panus, aga mitte ta isiksus. Kuigi sageli on raske inimesi panna seda järgima ning tulemuseks on see, et kellegi tehtud panus tambitakse mutta triviaalsetel isiklikel põhjustel. Koodeksi teine punkt räägib tulemuslikkusest, efektiivsusest ja enda parandamisest. Gitlabi jaoks on oluline, kui igas ametis antakse endast parim, sest see annab parimaid tulemusi neile endale ja klientidele. Tuleb töötada klientidele, tehes õigeid asju ja mitte teha rohkem kui vaja ja tööd duplitse
Post a Comment
Read more

Manipuleerimine

  Seekord kirjutan enda jaoks ühest suuremast IT turvariskist social engineering ehk manipulatsioonist. IT maailmas on akronüüm PEBCAK („probleem exists between keyboard and chair“), eesti keelde tõlgituna „probleem asub klaviatuuri ja tooli vahel“. See võtab minu arust väga hästi kokku inimese kui tegelikult iga tehnoloogia nõrgima lüli, mitte ainult IT. Juba 1980ndatel aastatel kasutasid phrackerid (phone hackers) seda meetodit oma tegevusteks. Kõige lihtsama meetodina helistati lihtsalt telefoni keskjaamade töötajatele ja teeseldes firma töötajat, paluti infot. Keerulisema meetodina muretseti firma tehniku riided ja käidi füüsiliselt telefoniseadmetes häkkimas. Defconi konverentsidel on küberturbespetsialistid rääkinud, kuidas väga tihti on kõige lihtsamaks viisiks näiteks serverile ligipääsemiseks lihtsalt teeselda tehnikut ja kohale minna. Sageli lihtsalt keskendutakse liiga pingsalt IT süsteemide enda turvalisusele, nagu tulemüür ja muud taolised asjad ning unustatakse ära
Post a Comment
Read more

13. nädal Refreshable Braille display

  Alustuseks veidi ajaloost. Esimene Braille ekraan nimega Braillex töötati välja 1975 aastal Saksamaal firma Papenmeier Reha poolt. USA’s toodi esimene Braille ekraan, The VersaBraille, firmalt Telesensory, turule 1982 aastal. Telesensory firma tootis ja arendas pimedatele ja nägemispuudega inimestele tehnoloogilisi abisid. Sealt edasi on erinevad tootjad teinud ja arendanud erinevaid pimedatele arvutikasutajatele mõeldud abivahendeid. Näiteks võib tuua veel 2006 väljastatud Braille Sense elektrooniline märkmik. Värskendatav Braille ekraan (Refreshable Braille display) lubab pimedal arvutikasutajal arvutiga suhelda pimedate kirja ehk Braille kaudu. Värskendatav on ta seetõttu, kuna seade sisaldab liikuvaid pulkasid, mis üles-alla liikudes tekitavad Braille punkte. Ekraan suudab kuvada kuni 80 sümbolit ekraanilt ja neid tekitatakse vastavalt sellele, mis infot arvuti ekraanilugeja tarkvara välja loeb või mida klaviatuuril trükitakse. Enamiku tegevuste/tööde juures piisab 40st sümbol
Post a Comment
Read more

"Kuidas saada häkkeriks" arvustus

     Eric S. Raymond kirjutab oma artiklis „Kuidas saada häkkeriks“ täpselt seda mida pealkiri ütleb: kuidas saada häkkeriks.      Alustuseks defineerib ta, mida tähendab sõna häkker. Siis ta annab ülevaate häkkerite ja häkkerluse ajaloost ning samuti häkkerite koodeksist/filosoofiast. Lõpus annab ta näpunäiteid kuidas end vaimselt ja ka mingil määral füüsiliselt arendada.       Peatükid „Häkkerlik suhtumine“ ja „Häkkeri põhioskused“ räägivad kuidas vaimselt ja oskuste poolest saada häkkeriks. Kuidas probleeme ei tohi karta vaid neid hinnata. Mis oskusi on vaja õppida ja arendada. Kuidas järjepideva tööga ja enese arendamisega saab kaugele jõuda.       Enamus artiklist tundubki olevat pigem häkkerite elufilosoofia edasiandmisena. See sobiks minu arust ka paljudesse teistesse eluvaldkondadesse, mitte ainult IT ja programmeerimine.       Kokkuvõttes võib öelda, et artikkel oli väga hästi kirjutatud. Artikli „Stiilipunktid“ peatükis on punkt, kus ta rõhutab vajadust osata emakeeles h
Post a Comment
Read more

6. nädal Autoriõigused

Moraalsed õigused jäävad kaitstuks- see on minu meelest üks autoriõiguste põhitalasid ja seda ei tohi kunagi muuta. Ma olen hakanud isegi youtube’is märkama, et muusika kollektsioonides inimesed kommenteerivad video üleslaadijale, et vähim mis ta teha saab on kirja panna lugude autorid. Tasuta privaatne jagamine mitteärilistel eesmärkidel- teatud mõttes ma olen nõus, et kui keegi ostab näiteks cd muusikaga, siis ta võib seda sõpradele laenata. Samas lubada interneti vahendusel peer-to-peer programmidega on natuke liig, sest üldiselt see tähendab võõrastega jagamist ja minu arust see pole enam sama mis sõpradele cd plaat anda. 20 aastane ärinduslik monopol- sellega olen nõus, et praegune autoriõiguste kaitse on liiga pikk. Sellega originaalautor võib ammu surnud olla, aga kaudsed isikud või firmad teenivad sellega raha edasi. Registreerimine iga 5 aasta tagant- see on väga loogiline. Eriti avalikus ruumis ei tohiks kellegil automaatselt olla õigus kogu eluks. On väga palju juhtum
Post a Comment
Read more

5. nädal "Jaga oma Teadmisi!"

Ma olin aastaid tagasi aktiivne arvutimängude modifitseerimise kommuunis. Seal oli inimesi üle maailma keda kõiki ühendas huvi arvutimängude tehnilise poole kohta. Kui m oma tuttavatele sellest hobist rääkisin, siis kedagi eriti see teema ei huvitanud. Jäi mulje, et see lapsik ja igav asi. Kuni ma leidsin et minusuguseid inimesi on tuhandeid ja et mul on teadmisi, mida teistelegi edasi anda. Kuna mänguarendajad sageli just väga palju tehnilist infot ei väljasta, siis peamine viis oskusi ja teadmisi saada oli infovahetus modderite (modifitseerijate) vahel. Kui keegi mingi uue teadmise sai, oli tavaks see samm-sammulise juhendina kirja panna. Foorumites jagati teadmisi ja kogemusi. Kuna ma ise tundsin, et mind on teised nii palju aidanud, siis ma võtsin ka selle suuna, et alati võimaluselt aitan teisi. Kõigile oma projektidele ma panin alati lähtekoodi/failid kaasa et teised saaksid neist õppida. Kui kellegil oli küsimus, millele ma vastust teadsin, ma alati aitasin. Ma aitasin isegi G
Post a Comment
Read more