Esimene nädal
Herman Hollerith tabuleerimismasinat võib pidada digitaalse andmetöötluse
vanaisaks. Tal tuli mõte sellise masina väljatöötamiseks kui ta töötas 1880 USA
rahvaloendusel ja teda hakkas huvitama, kas seda tööd saaks lihtsamaks teha
masinaga. Teda inspireeris rongikonduktorite piletite augustamine tähistamaks
reisija sugu ja vanust. 1890 aasta USA rahvaloenduse jaoks valmiski tal masin,
mis kasutas augustatud perfokaarte. Masinas oli hästi palju kontakte ja kui
kontakt sattus kaardi augu kohale, tekkis elektriühendus ja masin registreeris
vastava andmeühiku. Perfokaardil iga auk tähistas kindlat asja, nagu sugu, vanus
jne. Tabulaatori kasutuselevõtt kiirendas rahvaloenduse andmete töötlemist mitme
kuu võrra ja säästis raha.
Teine oluline leiutis on minu jaoks Konrad Zuse poolt 1941 tehtud esimene täielikult programmeeritav arvuti Z3. Kuna Zuse oli ehitusinsener ja tal polnud haridust elektromehaanikas, lähenes ta oma masina ehitamisele uutmoodi. Peamised tähtsamad ideed olid, et masin pidi kasutama binaarnumbreid ja „kõvaketas“ oli lahus „protsessorist“. Z3 eellane oli Z1 mis oli puhtalt mehhaaniline. See kasutas metallvardaid, mis said ainult edasi tagasi liikuda, ehk said omada ainult kahte väärtust. Sellega oli aga probleemiks, et andmekandja ja juhtüksuse vahelist sünkroniseerimist oli raske teha. Kuna Z1 loogiline struktuur oli hea, ehitas Zuse samal põhimõttel Z3, mis kasutas juba elektrireleesid.
Kolmas leiutis on IBM 305 RAMAC, esimene liikuva peaga kõvakettaga arvuti aastast 1956. RAMAC tähendas Random Access Method Accounting system ehk Juhupöördusega raamatupidamise süsteem. Nagu nimi ütleb oli arvuti mõeldud raamatupidamisülesannete jaoks, kuna ta lubas andmetele juhuslikku ligipääsu. Arvuti magnetiline kõvaketas mahutas 5 MB andmeid. Kokku kaalus arvuti ühe tonni ja vajas liigutamiseks kahveltõstukit.
Allikad:
https://www.smithsonianmag.com/smithsonian-institution/herman-holleriths-tabulating-machine-2504989/
https://pdfs.semanticscholar.org/be8b/813ffdd21a6d75172344f98ce4dcd67b2d44.pdf
https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_350.html
Teine oluline leiutis on minu jaoks Konrad Zuse poolt 1941 tehtud esimene täielikult programmeeritav arvuti Z3. Kuna Zuse oli ehitusinsener ja tal polnud haridust elektromehaanikas, lähenes ta oma masina ehitamisele uutmoodi. Peamised tähtsamad ideed olid, et masin pidi kasutama binaarnumbreid ja „kõvaketas“ oli lahus „protsessorist“. Z3 eellane oli Z1 mis oli puhtalt mehhaaniline. See kasutas metallvardaid, mis said ainult edasi tagasi liikuda, ehk said omada ainult kahte väärtust. Sellega oli aga probleemiks, et andmekandja ja juhtüksuse vahelist sünkroniseerimist oli raske teha. Kuna Z1 loogiline struktuur oli hea, ehitas Zuse samal põhimõttel Z3, mis kasutas juba elektrireleesid.
Kolmas leiutis on IBM 305 RAMAC, esimene liikuva peaga kõvakettaga arvuti aastast 1956. RAMAC tähendas Random Access Method Accounting system ehk Juhupöördusega raamatupidamise süsteem. Nagu nimi ütleb oli arvuti mõeldud raamatupidamisülesannete jaoks, kuna ta lubas andmetele juhuslikku ligipääsu. Arvuti magnetiline kõvaketas mahutas 5 MB andmeid. Kokku kaalus arvuti ühe tonni ja vajas liigutamiseks kahveltõstukit.
Allikad:
https://www.smithsonianmag.com/smithsonian-institution/herman-holleriths-tabulating-machine-2504989/
https://pdfs.semanticscholar.org/be8b/813ffdd21a6d75172344f98ce4dcd67b2d44.pdf
https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_350.html
Comments
Post a Comment